Uudised

WMO pressiteade 2
24.09.2004

MAAILMA METEOROLOOGIAORGANISATSIOONI ANDMETEL VÕIVAD EKSTREEMSED ILMANÄHTUSED SAGENEDA
 
 Genf, 2. juuli 2003. Rekordilised ekstreemsed ilmastiku- ja kliimanähtused esinevad maailmas jätkuvalt. Viimased teaduslikud hinnangud viitavad sellele, et kliimamuutuste tõttu globaalse temperatuuri jätkuvast soojenemisest tulenevalt võivad ekstreemsed ilmastiku- ja kliimanähtused sageneda ja intensiivistuda, teatab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) oma pressiteates.

Juunikuus registreeriti Lõuna-Prantsusmaal rekordiliselt kõrge temperatuur, ulatudes Edela-Prantsusmaal kohati 40 soojakraadini. Tulemusena oli juuni keskmine temperatuur 5-7 kraadi kõrgem pikaajalisest keskmisest. Šveitsis oli juunikuu keskkonna ajaloo põhjal vähemalt viimase 250 aasta kõige kuumem. Alates 29. maist ei langenud Genfis päevane temperatuur alla 25 kraadi, mis on selle linna juunikuu kuumarekord.

Ameerika Ühendriikides esines maikuu jooksul 562 tornaadot, mis põhjustas 41 inimese surma. See püstitas rekordi tornaadode esinemise arvus mistahes kuu jooksul. Varasem kuu rekord registreeriti 1992. aasta juunikuus, milleks oli 399 tornaadot kuus. Ühendriikide ida- ja kaguosas valitses vihmane ja külm ilm kaugelt üle kuu aja. Nädalane temperatuuri normist kõrvalekalle oli maikuus -2 kuni -6 kraadi, kusjuures registreeriti sademete normi ületamine, ulatudes 50 mm kuni 350 mm-ni rohkem kui 12 nädalat järjest alates märtsikuust 2003.

Indias tõi selle aasta mussoonieelne kuumalaine endaga kaasa maksimumtemperatuurid 45-49 kraadi vahel, mis ületab nädalase temperatuuri normi 2-5 kraadi. Kuuma ilma tõttu suri Indias vähemalt 1400 inimest. Sri Lankas teravdas troopilise tsükloni 01B poolt kaasa toodud raske vihmasadu juba enne seda valitsenud niiskeid ilmastikutingimusi, põhjustades üleujutusi ja maalihkeid ning surmates vähemalt 300 inimest. Sri Lanka edelaosa infrastruktuur ja majandus said kõvasti kahjustada. Järgmisel kolmel kuul on oodata seal 20-30%-list langust tee toodangus.

Neid rekordilisi ekstreemseid sündmusi (kõrged temperatuurid, madalad temperatuurid, suured sajuhulgad ja põuad) kajastatakse kõiki kuu- ja aastakeskmiste arvutustes, mille tulemused on temperatuuri kohta olnud järk-järgult kasvavad viimase enam kui 100 aasta jooksul. Uued rekordilised sündmused leiavad aset igal aastal maakera mingis osas, kuid viimastel aastatel on selliste ekstreemsete sündmuste arv kasvanud. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC, aruandekohustus WMOle ja ÜRO Keskkonnaprogrammile (UNEP)) kliimamuutuste alase uurimuse viimase aruande kohaselt on keskmine globaalne pinna temperatuur tõusnud alates aastast 1861. 20. sajandi jooksul on see tõus olnud 0,60C ringis. Antud väärtus on ligi 0,150C suurem kui varasemates aruannetes toodud hinnangutes. Põhjapoolkera andmete põhjal tehtud uued analüüsid näitavad, et 20. sajandi temperatuuri tõus on tõenäoliselt viimase 1000 aasta sajanditest suurim. Samuti on tõenäoline, et Põhjapoolkeral olid 1990ndad kõige soojem dekaad ja 1998 kõige soojem aasta. Pinna globaalse keskmise temperatuuri soojenemise trend on olnud ebaühtlane viimase sajandi jooksul – trend alates 1976. aastast on ligikaudu kolmekordne võrreldes kogu viimase saja-aastase perioodiga. Globaalne keskmine maa- ja merepinna temperatuur oli alates 1880. aastast kõrguselt teisel kohal. Vaid maapinna temperatuuri poolest oli viimane maikuu rekordiline.
El Niño ja La Niña mõju nende ekstreemsete sündmuste juures on üldiselt määratlemata. WMO ja selle liikmesriigid, riiklikud meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistused koos mitmete uurimisinstituutidega jätkavad
El Niño ja teiste ulatuslike kliimanähtuste ja –ekstreemumite mõjude alaste uurimuste läbiviimist ja nende kohta dokumentatsiooni koostamist.

WMO pressiteadet WMO-No 695 vahendas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instiuut (EMHI)

Lisainformatsioon:
Maailma Meteoroloogiorganisatsioon – http://www.wmo.ch