|
|||||||
|
Ilmamuuseum
TORNAADO KLAASPURKI ehk Eestis on nüüd kaks ilmamuuseumi Säärasele mõttele – tornaado klaaspurki! – tulin kord ammu, käies Melbourne’i ilmamuuseumis. Seal olid välja pandud pöörise poolt sõlme keeratud raudteerelss, klaasitükid, mis tunginud sügavale lauatükki, marutuule rikutud mõõteriistad jne. Puudus vaid ehe konserveeritud tornaadoõhk. Külastajaid liikus vitriinide vahel palju: eks mereäärsete riikide elanikele on ilma elu alati huvi pakkunud.
Nüüd saab meilgi näha, kuidas ja millega on Eestis juba paar sajandit ilma mõõdetud - 29. augustil 2005 avati Harku aeroloogiajaamas pidulikult ilmamuuseum, ametliku nimega küll meteoroloogia ja hüdroloogia püsiekspositsioon. Esimesi mõõtmisi tehti Tallinnas juba XVIII sajandi lõpul. Neist pole jälgi eriti jäänud, küll aga saavad külastajad näha paarisaja aasta vanuseid ilmavaatluspäevikuid. Väga korraliku käekirjaga täidetud, muide. Ilmselt mõeldi juba tollal andmete säilitamisele pikkadeks aastateks. Vaatajaile pakuvad muidugi suurt huvi igasugused tuule, temperatuuri, mulla niiskuse, veevoolu ja kõrgete õhukihtide uurimiseks mõeldud riistad. Viimased on olulised just aeroloogiajaamale, sest sealt lastakse nn raadiosonde välja ligi 30 km kõrgusele.
Tegelikult on Harku näitus juba teine ilmamuuseum Eestis. Viis aastat tagasi, kui Tõraveres tähistati poolesaja aasta möödumist pidevate päikesekiirguse mõõtmiste algusest Eestis, avati jaamas ka väike näitus vanadest instrumentidest. Neist kõige vanemad on pärit XIX sajandist. Lisaks on riiulitel veel sääraseid “mõõteriistu”, mis pakuvad huvi just lastele – nn ilmamajake, mille uksele ilmub ilusa ilma puhul neiu, vihm ajab aga välja poisi. Pärit Saksamaalt. Samalt maalt on saadud ka Goethe baromeeter, muidugi mitte originaal – säärane kõver toru veega, mille tase muutus õhurõhuga. Kuulus kirjanikust loodushuviline olla igal hommikul teinud tolle riistapuuga ilmamõõtmisi. Muuseumi uhkuseks on palju päikesekiirguse mõõtmise seadmeid, mõned neist ainukesed maailmas – tehtud tuntud kohaliku konstruktori Jüri Reemanni poolt. Nii et vaadata on mõlemal näitusel õige palju. Kaugemad huvilised on näiteks Tõravere väljapanekuid käinud uudistamas Jaapanist ja USAst. Arvata võib, et ka uus muuseum pakub laialdast huvi. Ain Kallis Väljapaneku külastamiseks palutakse ette helistada.
|
||||||||
| © EMHI |
|